Suur Tõll

Aurik-jäämurdja Suur Tõll
ex. Tsaar Mihhail Fjodorovits 1914 - 1917, ex Väinamöinen 1918 - 1922, ex. Volõnets 1917 - 1918, 1941 - 1988Laeva põhiandmed:veeväljasurve: 4579 tpikkus: 75,6 mlaius: 17,5 m süvis lastis: 6,8 mpraegu: 5,3 - 5,7 mkolme aurumasina võimsus: 5800 ind. Hj, kuus katelt, 2 sõukrivi ahtris, 1 vööris.EhitusluguVette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul.
Ajaloost1914.a. juulist kuulus Tallinnas oleva Imperaator Peeter Suure nimelise merekindluse juurde moodustatud jäämurdjate salka. Kuni 1918.a. alguseni osales mitmetel sõjalistel operatsioonidel Väinamerest kuni Peterburini. 29.03.1918.a. võtsid soomlased laeva üle venelastelt Helsingi lähistel kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega.Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kursseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatsid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid. Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo.
Renoveerimine1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt.
Kaikohad1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a. Linnahalli taga kaiplatvormi ääres ning oli alates 1995.a. külastajatele avatud. 2000.a. jaanuaris kukkus kai tormiga kokku ja laev tuli sulgeda. 2000.a. 06. - 08. kuni eksponeeriti Pärnus Merepäevade raames. Alates 12.12.2000.a. Admiraliteedi basseinis, kust tuli ülisuure (ca 75000 kr kuus) ja lepingu lõppemise tõttu lahkuda. Alates 26.01. 2004.a. Lennusadamas.
Unikaalsus:
On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis.
Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas.
On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis.