Laev ''Estonia''

M/L Estonia, varem MS Viking Sally (1980–1990), MS Silja Star (1990–1991) ja MS Wasa King (1991–1993) oli reisiparvlaev, mis ehitati 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. 28. septembri 1994 ööl reisil Tallinnast Stockholmi uppus Estonia, põhjustades vähemalt 852 inimese surma. Laevahuku ebaselged asjaolud on soodustanud praeguseni kestvat huvi Estonia vastu.

Ehitamine
Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.

Ajalugu
Parvlaev Estonia mudel meremuuseumis 29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm.

Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.

Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.

Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.

Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat. Nordström & Thulin Rootsist ning Estonian Shipping Company Eestist. Viimane kuulus Eesti Vabariigile, kes oli seega laeva omanik.

Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia.

Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini Tallinn–Stockholm.

Estoniat kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa ja teisi Eesti ja Soome või Rootsi vahel kurseerinud aluseid.

Laeval oli korraga tööl kaks vahetust. Iga vahetus koosnes veel eraldi kahest vahetusest, mis korraga maal või laeval viibis. Erinevaid vahetusi juhtisid kaks kaptenit – Arvo Andresson ja Avo Piht.

Uppumine
Hukkunute mälestusmärk Tallinnas.Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2) sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.

989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.

Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ Ekoordinaadid: 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir asus ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E, kuid on ka väidetud, et need koordinaadid on fabritseeritud ametlikule versioonile tagapõhja andmiseks. Viisir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertäljesse. Kust see 2002. aastal viidi Älvsnabbenisse Rootsi kaitsejõudude baasi.
Sügavus on hukupaigas 70–80 m.

Uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Ametlik versioon oli, et laeva vööril rebenes visiir ning tõmbas lahti rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.

Hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid Tallinnas Paksu Margareeta juures ja Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel.