Miinimuuseum

Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder, mida läbi mitmete aastate oli vahelduva eduga renoveeritud. Tallinnas ainukesena säilinud unikaalne ehitis valmis 1748.aastal ning on väikese kurioosumina olnud ka aastatel 1867 - 1870 kasutuses ka sünagoogina. Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9. septembril 2002. aastal avatigi Miinimuuseum Meremuuseumi merepäevade ürituste raames. Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu.