Eesti Merevägi on Eesti Kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest.
Ülesanne
Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje.
Ajalugu
Loomine
Esimesed Mereväe üksused, Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon, moodustati 28. veebruaril 1918. Need lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev EML Laine. Esimene Mereväe lahinglaev oli EML Lembit. Merejõud asutas Sõjaminister 21. novembril 1918.
Vabadussõda
Mereväe esimene dessant viidi läbi Kundas 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris Merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti Merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas Utria dessant, Laagna lahing, Narva lahing ja Riia lahing. Sõja lõpuks oli Mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales Merejõudude koosseisus Vabadussõjas üle 150 erineva aluse.
Vabadussõjast Teise maailmasõjani
1920 osteti Soomest ratasaurikud EML Ristna ja EML Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921 kuulus Mereväe koosseisu Merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel EML Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Mereväele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna Mereväele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus EML Kompass, kuulus Mereväe ülesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid.
Aastal 1937 sai Merevägi omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.
Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning pärast võimu ülevõtmist anti Nõukogude sõjajõududele üle tuletornid, merekindlused ja Mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud, laevad määrati Nõukogude Balti laevastiku üksustesse. 30. septembril kirjutas Merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril.
1940. aastal Mereväes teeninud ohvitseridest vangistati 43.
Tänapäeva Merevägi
Eesti Mereväge ei moodustatud uuesti enne 1990ndate algust. 1. juulil 1993 loodi Kaitsejõudude Peastaabi juurde mereosakond. Järgmisel aastal moodustati Mereväestaap. Juunis 1994 suunati Mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid mereväelise ettevalmistuse saanud Piirivalvekoolis. Augustis 1994 lahkusid Vene sõjalaevad Miinisadamast ja Merevägi võttis sadama täielikult üle. 1998. aastal moodustati Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader BALTRON. Eskaader täidab ülesannet kasvatada koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse eesmärgil.
Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje.
Ajalugu
Loomine
Esimesed Mereväe üksused, Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon, moodustati 28. veebruaril 1918. Need lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev EML Laine. Esimene Mereväe lahinglaev oli EML Lembit. Merejõud asutas Sõjaminister 21. novembril 1918.
Vabadussõda
Mereväe esimene dessant viidi läbi Kundas 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris Merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti Merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas Utria dessant, Laagna lahing, Narva lahing ja Riia lahing. Sõja lõpuks oli Mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales Merejõudude koosseisus Vabadussõjas üle 150 erineva aluse.
Vabadussõjast Teise maailmasõjani
1920 osteti Soomest ratasaurikud EML Ristna ja EML Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921 kuulus Mereväe koosseisu Merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel EML Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Mereväele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna Mereväele kuulus ainuke kaablipanemiseks sobiv alus EML Kompass, kuulus Mereväe ülesannete hulka ka veealuste sidekaablite paigaldamine ja korrashoid.
Aastal 1937 sai Merevägi omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.
Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning pärast võimu ülevõtmist anti Nõukogude sõjajõududele üle tuletornid, merekindlused ja Mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud, laevad määrati Nõukogude Balti laevastiku üksustesse. 30. septembril kirjutas Merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril.
1940. aastal Mereväes teeninud ohvitseridest vangistati 43.
Tänapäeva Merevägi
Eesti Mereväge ei moodustatud uuesti enne 1990ndate algust. 1. juulil 1993 loodi Kaitsejõudude Peastaabi juurde mereosakond. Järgmisel aastal moodustati Mereväestaap. Juunis 1994 suunati Mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid mereväelise ettevalmistuse saanud Piirivalvekoolis. Augustis 1994 lahkusid Vene sõjalaevad Miinisadamast ja Merevägi võttis sadama täielikult üle. 1998. aastal moodustati Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader BALTRON. Eskaader täidab ülesannet kasvatada koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse eesmärgil.
Комментариев нет:
Отправить комментарий