Läänemeri on maailma kõige saastatum sisemeri, rääkis tänasel läänemereteemalisel konverentsil Helsinki ülikooli professor Harri Kuosa, kelle sõnul võivad siit lähitulevikus peale tursa kaduda ka lestad ja haugid.„Tursk vajab eluks soolast vett, seda Läänemerre veel aeg-ajalt satub, aga kahjuks pole vetikate tõttu Läänemeres vajalikku kogust hapnikku,“ rääkis professor. Suurem osa Läänemere süvendeid on hapnikupuuduses ning see soodustab suurt vetikate vohamist.Aine, mida vetikad toodavad, vajub põhja, kõik bakterid hajutavad seda ja kasutavad hapnikku, seepärast tekib meres hapnikupuudus.„Kõigepealt kaob tursk, siis lest ja kui peaks kaduma ka adru, kuhu sisse kalad end peita armastavad, kaovad ka haugid ja teised kalad, aga ärge muretsege, särge ja latikat hakkab juurde tulema,“ rääkis professor pisut irooniliselt.
Läänemere saastatuse mõjud on Soomes hullemad kui Eestis
„Eesti rannikut mõjutavad ainult lõuna poolt tulevad ja Eesti enda mürkained,“ selgitas spetsialist, et Soome puhul on Läänemere saastuse mõjud oluliselt hullemad kui Eestis.
“Soomet mõjutavad nii Soome kui Peterburgi jääkained ja sealt tuleb neid ikka väga palju. Seepärast me olemegi nii huvitatud Peterburgi aitamast. Senini on Soome Peterburgi toetanud 20 miljoni euroga. Kui me saaks Peterburgi olukorda parandatud, siis see muudaks Soome lahe olukorda oluliselt paremaks, kuigi päris endiseks siiski mitte,“ rääkis professor rikutud sisemere kriitilisest olukorrast.
Soome on Peterburgi investeerinud 20 miljonit
Soome on Peterburgi investeerinud seni 20 miljonit eurot ning selle abil kaotanud kolmandiku merevees sisaldunud fosforist. „Meie maksame seadmed, Venemaa kasutab neid oma kuludega, meie teeme auditi,“ rääkis Kuosa tööjaotusest.
„Põllumajandust Peterburgi juures pole, aga seal kasvatatakse palju sigu ja kanu. Samuti ei kasutata Venemaa sõnnikut, vaid keemilisi väetisi, seepärast on Euroopa Liit välja töötamas plaani, et Venemaa hakkaks sõnnikut väetisena kasutama,“ rääkis Kuosa võimalikust lahendusest.Linnu, mis Läänemerd oluliselt saastavad on siiski alles veel 79. „83-st linnast oleme võitu saanud, nemad on hakanud jäätmeid töötlema, õnneks on nende linnade hulgas ka Tallinn,“ rääkis professor, kuid kinnitas, et ka ülejäänud linnade kallal tuleb tõsiselt tööd teha, et Läänemere olukord tasapisi paranema hakkaks.
Kalev.ee
08.05.2008
Подписаться на:
Комментарии к сообщению (Atom)
Комментариев нет:
Отправить комментарий