Aegna (ka Äigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar Tallinnast 14 km kaugusel. Saar suleb Tallinna lahe.Saarel on kaks alalist elanikku.
Geograafia
Aegna pindala on 2,93 ruutkilomeetrit. Geograafilised koordinaadid on 59°35' N, 24°45' E.
Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suursalm. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.
Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Karikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.
Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suursalm. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.
Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Karikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.
Loodus
70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on rändrahne. Aegnal pesitseb merikotkas.
Aegna on maastikukaitseala. Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese.
Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks.
Tallinna-Helsingi liinil kurseerivad helikopterid sõidavad ringiga ümber Aegna saare.
Infrastruktuur
Linnaga on laevaühendus, kuid regulaarset laevaliiklust vahepeal ei olnud, sest sadamakai ei olnud korras. 2008. aasta suvel toimib regulaarne laevaliiklus Tallinna Linnahalli sadama ja Aegna vahel. Laevaliini teenindab Lindaliini AS mootorlaevaga M/L Juku. Sadam on Talneeme kaldal.
Saarel oli kitsarööpaline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas 1914–1944.
Saarel on pinnasteed, mis kohati on kinni kasvanud
Veeallikaks on puurkaev saare keskuses. Vesi ringleb mööda suvist ringistatud veetorustikku (ringles kuni 2004.aastani-nüüdseks amortiseerunud ja alustatud uue aastaringse veetrassi rajamist). Tsentraalset kanalisatsiooni ei ole.
Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast.
Haldamine
Saar kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke saar, mis on Tallinna territooriumil. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi valla vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiks olla kasiinod. Jutt oli isegi silla ehitamisest Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.
Ajalugu
Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast.
20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitsepatareisid, mis kuulusid Peeter Suure merekindluse juurde. Neid ehitati ja täiustati Teise maailmasõjani. Praegu on nad varemetes.
70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on rändrahne. Aegnal pesitseb merikotkas.
Aegna on maastikukaitseala. Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese.
Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks.
Tallinna-Helsingi liinil kurseerivad helikopterid sõidavad ringiga ümber Aegna saare.
Infrastruktuur
Linnaga on laevaühendus, kuid regulaarset laevaliiklust vahepeal ei olnud, sest sadamakai ei olnud korras. 2008. aasta suvel toimib regulaarne laevaliiklus Tallinna Linnahalli sadama ja Aegna vahel. Laevaliini teenindab Lindaliini AS mootorlaevaga M/L Juku. Sadam on Talneeme kaldal.
Saarel oli kitsarööpaline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas 1914–1944.
Saarel on pinnasteed, mis kohati on kinni kasvanud
Veeallikaks on puurkaev saare keskuses. Vesi ringleb mööda suvist ringistatud veetorustikku (ringles kuni 2004.aastani-nüüdseks amortiseerunud ja alustatud uue aastaringse veetrassi rajamist). Tsentraalset kanalisatsiooni ei ole.
Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast.
Haldamine
Saar kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke saar, mis on Tallinna territooriumil. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi valla vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiks olla kasiinod. Jutt oli isegi silla ehitamisest Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.
Ajalugu
Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast.
20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitsepatareisid, mis kuulusid Peeter Suure merekindluse juurde. Neid ehitati ja täiustati Teise maailmasõjani. Praegu on nad varemetes.
Комментариев нет:
Отправить комментарий