Saaremaa

Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km.

Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit.

Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².

Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas endeemseid haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets.

Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala.

Saaremaa kultuur
Saaremaa on tänu isoleeritusele säilitanud oma isikupära ja unikaalsuse.
Külades on tänaseni säilinud vanad kiviaiad ja rookatustega majad. Saaremaa sümbolid on dolomiit, tuuleveskid ja koduõlu.
Saarlaste intonatsioon on laulev – see rootslaste pärand annab tunnistust saarlaste tihedatest sidemetest ülemerenaabritega.
Saarlaste elu ja heaolu on alati sõltunud merest. Saare naiste tugevus, vastupidavus ja võime meeste merel oleku ajal tööd rügada on legendaarne. Saarlased väidavad, et ajalugu tunneb vaid kolme suurt merede valitsejat: Inglismaad, Hiiumaad ja Saaremaad.
Saarlased armastavad nalja visata, eriti oma Hiiumaa naabrite üle. Ülejäänud eestlased ei pruugi alati saare ja hiiu naljadest aru saada, täpselt nagu briti huumor läheb teinekord ülejäänud maailma jaoks kaduma.
Näide Saaremaa naljast: miks hiidlased alati naeratavad, kui Saaremaa kohal on äike? Nad arvavad, et keegi teeb neist pilti.
Saaremaa ja magushapu leib on lahutamatud. Saarlased armastavad musta leiba, olgu siis tegu poekraamiga või ise tehtud küpsetisega.
Saarlased on alati olnud suurepärased õllepruulijad ja muidugi ka õllejoojad. Linnastest koduõlut tehakse Saaremaal jätkuvalt. Kui tahad Saaremaa koduõlut proovida, siis tee tutvust kohalikega. Kuid ole ettevaatlik: koduõlu on salakaval ja hakkab kergesti sarve.