Eesti saared

Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared.
Eestis on 1521 saart. Eesti entsüklopeedia andmetel on suurimad saared järgmised:
1. Saaremaa 2673 km²
2. Hiiumaa 989 km²
3. Muhu 200 km²
4. Vormsi 92,90 km²
5. Kassari 19,30 km²
6. Naissaar 18,56 km²
7. Kihnu 16,37 km²
8. Väike-Pakri 12,87 km²
9. Suur-Pakri 11,60 km²
10. Ruhnu 11,36 km²
11. Abruka 8,78 km²
12. Vilsandi 8,75 km²
13. Piirissaar 7,82 km²
14. Prangli 6,44 km²
15. Osmussaar 4,6 km²
16. Vohilaid 3,90 km²
17. Aegna 2,91 km²
18. Kõinastu laid 2,59 km²
19. Võilaid 2,50 km²
20. Tauksi 2,50 km²
21. Suurlaid 1,90 km²
22. Manilaid 1,87 km²
23. Väike-Tulpe 1,81 km²
24. Kesselaid 1,72 km²
25. Heinlaid 1,62 km²
26. Saarnaki laid 1,48 km²
27. Kaevatsi laid 1,40 km²
28. Loonalaid 1,08 km²
29. Rammu saar 1,03 km²
30. Hanikatsi laid 92 ha
31. Pedassaar 90 ha
32. Udriku laid 87 ha
33. Kõrgesaar 83 ha
34. Viirelaid 81 ha
35. Hobulaid 75 ha
36. Vesitükimaa 74 ha
37. Vahase 66 ha
38. Mohni 63 ha
39. Aksi 59 ha
40. Liialaid 52 ha
41. Kasselaid 50 ha
42. Sadamalaid 45 ha
43. Sõmeri laid 41 ha
44. Pasilaid 41 ha
45. Taguküla laid 36 ha
46. Tjuka 36 ha
47. Võiste 36 ha
48. Koipsi laid 34 ha
49. Reigi laid 30 ha


Väikseid saari nimetatakse laidudeks, rahudeks, karedeks, nasvadeks, mäkkideks, kivideks, kuivadeks jne.

Eesti saared on mandrilised saared, mis asuvad mandrilisel maakoorel, näiteks
isostaatilise maakerke tagajärjel merest kerkinud saared nagu Saaremaa;
veest välja ulatuvad liustikutekkelised voored, näiteks Naissaar;
merepinnast kõrgemale ulatuvad liustiku kunagist servaasendit märkivad otsamoreenid, millest tekkinud saari võib leida Väinameres.