Tehnilised andmed: veeväljasurve 665,5 t (pinnal), 853,4 t (vee all); põhimõõdud 59,5 x 7,5 x 3,6 m; kiirus pinnal 13,7 sõlme, vee all 8,5 sõlme; sukeldumissügavus 90 m; autonoomsus 4 nädalat; diiselmootorid 2 x 600 hj; elektrimootorid 2 x 395 hj; välimise teraskorpuse paksus 5 mm, sisemisel 12 mm.Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32.
Ehituslugu: 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit ja Kalev ning lasti vette. 14.05.1937 anti Lembit üle Eestile ning 9.07.1937 jõudis allveelaev Tallinna.
Ajalugu: 1937 - 1940 Eesti merejõududes. 6.08.1940 heisati NL laevastiku lipp, II Maailmasõjast võttis osa Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957.a. Gorkis eksperimentaal - ja õppelaevana, kandis nimetähiseid ??? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a. algul müüdi TOP eraomandisse ning kogu muuseumi filiaali edasi pidamine seal muutus pikemas perspektiivis võimatuks. 2002.a. suvest seisab Lembit naabersadamas ehk Miinisadamas. 2004.a. oktoobrist aga juba Lennusadamas.
Renoveerimine: Esimene toetus tuli 1992.a. Kaitseministeeriumilt - 134 000 krooni, 1994.a. 2331 krooni Kultuuriministeeriumilt. Allveelaeva pisiremondid, hooldus, restaureerimistööd on kuni tänase päevani tehtud muuseumile riigi poolt tegevuskuludeks eraldatud summadest ning omavahenditest. 1998.a. sügisel tekkis esimest korda leke osades vasakparda tankides. 1999.a. kulus laeva ekspluatatsioonikuludeks, kai rendiks TOP-ilt ning koos 9 - liikmelise meeskonna palkadega keskmiselt 45 - 50 000 krooni kuus. 2001.a. saadi Kultuuriministeeriumilt investeeringutena 1,0 milj. krooni ning 2002.a. 1,5 milj. krooni. Ellinguremont toimus 2001.a. oktoobris Balti Laevaremonditehases.
Miks Lembit on väärtuslik ja unikaalne?:
Ainuke säilinud sõjalaev II Maailmasõja eelsest Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust.
On omanäoline mälestusmärk kontradmiral Johan Pitkale ja suurimale ning ka Eesti kõige edukamale üldrahvalikule rahakogumisaktsioonile - Allveelaevastiku Sihtkapitalile.
Ainuke omast seeriast maailmas säilinud miiniveeskaja allveelaev, mis kõigele vaatamata on üsnagi algupäraselt ja ilma suuremate ümberehitusteta säilinud. Sellest perioodist allveelaevu pole ka säilinud tema sünnimaal - Inglismaal.
Esindas 1930.-ndatel aastatel allveelaevade tipptehnikat oma modernsuses ja innovatiivsuses. Vanim allveelaev kogu maailmas, mis veel siiani on vees ja teiste abiga ka pukseeritav.
Ehituslugu: 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit ja Kalev ning lasti vette. 14.05.1937 anti Lembit üle Eestile ning 9.07.1937 jõudis allveelaev Tallinna.
Ajalugu: 1937 - 1940 Eesti merejõududes. 6.08.1940 heisati NL laevastiku lipp, II Maailmasõjast võttis osa Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957.a. Gorkis eksperimentaal - ja õppelaevana, kandis nimetähiseid ??? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a. algul müüdi TOP eraomandisse ning kogu muuseumi filiaali edasi pidamine seal muutus pikemas perspektiivis võimatuks. 2002.a. suvest seisab Lembit naabersadamas ehk Miinisadamas. 2004.a. oktoobrist aga juba Lennusadamas.
Renoveerimine: Esimene toetus tuli 1992.a. Kaitseministeeriumilt - 134 000 krooni, 1994.a. 2331 krooni Kultuuriministeeriumilt. Allveelaeva pisiremondid, hooldus, restaureerimistööd on kuni tänase päevani tehtud muuseumile riigi poolt tegevuskuludeks eraldatud summadest ning omavahenditest. 1998.a. sügisel tekkis esimest korda leke osades vasakparda tankides. 1999.a. kulus laeva ekspluatatsioonikuludeks, kai rendiks TOP-ilt ning koos 9 - liikmelise meeskonna palkadega keskmiselt 45 - 50 000 krooni kuus. 2001.a. saadi Kultuuriministeeriumilt investeeringutena 1,0 milj. krooni ning 2002.a. 1,5 milj. krooni. Ellinguremont toimus 2001.a. oktoobris Balti Laevaremonditehases.
Miks Lembit on väärtuslik ja unikaalne?:
Ainuke säilinud sõjalaev II Maailmasõja eelsest Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust.
On omanäoline mälestusmärk kontradmiral Johan Pitkale ja suurimale ning ka Eesti kõige edukamale üldrahvalikule rahakogumisaktsioonile - Allveelaevastiku Sihtkapitalile.
Ainuke omast seeriast maailmas säilinud miiniveeskaja allveelaev, mis kõigele vaatamata on üsnagi algupäraselt ja ilma suuremate ümberehitusteta säilinud. Sellest perioodist allveelaevu pole ka säilinud tema sünnimaal - Inglismaal.
Esindas 1930.-ndatel aastatel allveelaevade tipptehnikat oma modernsuses ja innovatiivsuses. Vanim allveelaev kogu maailmas, mis veel siiani on vees ja teiste abiga ka pukseeritav.
Комментариев нет:
Отправить комментарий