Kühmnokk-luikede toitmine Saaremaal pole soovitav

Keskkonnaametile teatati Saaremaa sadama lähedal Tammel jääl olevatesthättasattunud kühmnokk-luikedest. Kohapeal selgus, et enamus neist onsiiski lennuvõimelised. Luikede lisatoitmine pole soovitatav, sestmeelitab ligi vabas vees endaga toimetulevaid linde. Keskkonnaamet ei poolda kühmnokk-luikede lisatoitmist Tamme sadamalähedal, mingil juhul ei ole õige korraldada luikedele toidukogumiseks kampaaniat. Sadamast ca poolteist kilomeetrit põhja poole onjäävaba meri, kümne kilomeetri raadiuses talvitub jäävabadespiirkondades üle tuhande kühmnokk-luige, kes kõik saavad looduseshakkama. Lisatoitmise alustamine meelitab Tamme sadama juurde uusiluiki, inimeste poolt antavast toidust sõltuvate lindude arv suureneb jatunduvalt suureneb ka hukkuvate lindude arv.Keskkonnaamet selgitab võimalusi, kuidas koostöös Piirivalveametigaluiki püüda ja vabasse vette toimetada. Töid raskendab õhuke jää, missadama läheduses on vaid 3-5 cm paksune.

Kalev.ee
11.03.2010

Läänemeri on maailma kõige saastatum sisemeri ...

Läänemeri on maailma kõige saastatum sisemeri, rääkis tänasel läänemereteemalisel konverentsil Helsinki ülikooli professor Harri Kuosa, kelle sõnul võivad siit lähitulevikus peale tursa kaduda ka lestad ja haugid.„Tursk vajab eluks soolast vett, seda Läänemerre veel aeg-ajalt satub, aga kahjuks pole vetikate tõttu Läänemeres vajalikku kogust hapnikku,“ rääkis professor. Suurem osa Läänemere süvendeid on hapnikupuuduses ning see soodustab suurt vetikate vohamist.Aine, mida vetikad toodavad, vajub põhja, kõik bakterid hajutavad seda ja kasutavad hapnikku, seepärast tekib meres hapnikupuudus.„Kõigepealt kaob tursk, siis lest ja kui peaks kaduma ka adru, kuhu sisse kalad end peita armastavad, kaovad ka haugid ja teised kalad, aga ärge muretsege, särge ja latikat hakkab juurde tulema,“ rääkis professor pisut irooniliselt.
Läänemere saastatuse mõjud on Soomes hullemad kui Eestis
„Eesti rannikut mõjutavad ainult lõuna poolt tulevad ja Eesti enda mürkained,“ selgitas spetsialist, et Soome puhul on Läänemere saastuse mõjud oluliselt hullemad kui Eestis.
“Soomet mõjutavad nii Soome kui Peterburgi jääkained ja sealt tuleb neid ikka väga palju. Seepärast me olemegi nii huvitatud Peterburgi aitamast. Senini on Soome Peterburgi toetanud 20 miljoni euroga. Kui me saaks Peterburgi olukorda parandatud, siis see muudaks Soome lahe olukorda oluliselt paremaks, kuigi päris endiseks siiski mitte,“ rääkis professor rikutud sisemere kriitilisest olukorrast.
Soome on Peterburgi investeerinud 20 miljonit
Soome on Peterburgi investeerinud seni 20 miljonit eurot ning selle abil kaotanud kolmandiku merevees sisaldunud fosforist. „Meie maksame seadmed, Venemaa kasutab neid oma kuludega, meie teeme auditi,“ rääkis Kuosa tööjaotusest.
„Põllumajandust Peterburgi juures pole, aga seal kasvatatakse palju sigu ja kanu. Samuti ei kasutata Venemaa sõnnikut, vaid keemilisi väetisi, seepärast on Euroopa Liit välja töötamas plaani, et Venemaa hakkaks sõnnikut väetisena kasutama,“ rääkis Kuosa võimalikust lahendusest.Linnu, mis Läänemerd oluliselt saastavad on siiski alles veel 79. „83-st linnast oleme võitu saanud, nemad on hakanud jäätmeid töötlema, õnneks on nende linnade hulgas ka Tallinn,“ rääkis professor, kuid kinnitas, et ka ülejäänud linnade kallal tuleb tõsiselt tööd teha, et Läänemere olukord tasapisi paranema hakkaks.

Kalev.ee
08.05.2008

Läänemere tee :D

On väga huvitav,et tänava nimetus,kus ma elan,on Läänemere tee.See on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Ruhnu saar

Ruhnu asub Läänemeres Riia lahes.
Saar on tegelikult lähemal Lätile kui Eestile. Ruhnu kui Eesti mandriosast kaugeima saare elanikud tunduvad elavat oma reeglite järgi ning eelistavad hoida pigem omaette.
Rootslased kutsuvad Ruhnut Runöks ning saarele viidatakse tihti kui “Riia lahe pärlile”.
Esimesed inimasustuse jäljed Ruhnus, seotud arvatavasti hooajalise hülgejahiga, on pärit umbes 5000 aastast eKr. Kirjalikult mainiti Ruhnut esimest korda Kuramaa piiskopi vabaduskirjas 1341. aastal.
Ruhnus asub Eesti üks vanimaid puitehitisi, 1644. aastal ehitatud Ruhnu puukirik. Saare kõrgeimas punktis, Haubjerre mäel, asub Gustav Eiffeli enese poolt kavandatud ainulaadne metallmajakas. Torni detailid valmistati Prantsusmaal ning torn pandi kokku Ruhnus 1877. aastal.
Saar on populaarne matkajate seas. Väsinud matkalised tunnevad ehk eriti mõnu Eesti ühe sügavama kaevu tervistavast soolakast veest. Ujumiseks on parim laulvate liivadega Limo rand. Ruhnu mets on koduks kaitse all olevatele ainulaadsetele taimeliikidele.

Kas teadsid? 2006. aasta kevadel saabus 40 km kauguselt Lätimaalt Ruhnu saarele ujuval jääpangal pruunkaru. Kuna Ruhnus polnud sajandeid ühtegi suurt kiskjat olnud, sai karu teekonnast ja saarele elama asumisest Eesti ja Läti meedias sensatsioon. 2007. aasta aprillis kinkisid lätlased ruhnlastele 40-kilose šokolaadist karu, mis enne ärasöömist vaatamiseks välja pandi. Šokolaadist karu söödi ära sama aasta detsembris. Mis aga juhtus päris karuga? Ühel päeval karu lihtsalt kadus.

Viimsi Vabaõhumuuseum

Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu: 1820ndatest pärit rehielamu, 20. sajandi alguseks valminud elumaja, laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeldi nii kalapüügi kui põllumajandusega. Talu maadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevustMererand ja ajalooline miljöö pakuvad meeldivaid puhkehetki. Muuseumis on võimalik tellida ekskursioone, korraldada pere- ja firmaüritusi, pidada piknikke ning osaleda meeleolukatel rahvapidustustel.

Rannarahva Muuseum

Rannarahva kultuur on osa eesti traditsioonilisest rahvakultuurist. Eestil on 3793 km rannajoont, 1930. aastatel elas üle 10% elanikkonnast saartel ja veel suurem osa mandri rannakülades. Tavakujutlus eesti talupojast on ühekülgne. Kõik ei kündnud põldu, paljud kündsid hoopis merd ja „tootsid leiba kalade näol“. Ranniku ja saarte elanikkond on paljuski sisemaarahvast erinev, kohati vaesem, kohati hoopis jõukam ja vabam, igal juhul rohkem lõimunud laiema Läänemere kultuuriruumiga.Ma mies merime poiga,purjetan punasta merda, oma merda oigejade, Viru merda virgillista, Rootsi merda ruugejadasinisilla siilavalla,punasilla purjeella – sinised on servarihmad,punased on purjelained. (Kuusalu)Nõukogude okupatsioon tegi rannikuala ja saarte traditsioonilisele kalurikultuurile lõpu. Umbes pooled kaluriperedest lahkusid üldse Eestist. Enamus Põhja-Eesti saari läksid Nõukogude piirivalve valdusse ja tühjendati tsiviilelanikest, rannikul ja Lääne-Eesti saartel asutati kalurikolhoosid. Nende seas tõusis esile Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos keskusega Viimsis – mitmekülgne ja ainulaadselt edukas majandusüksus, omamoodi kommunismi vaateaken.Rannarahva Muuseumi missiooniks on koguda, hoida, uurida ja tutvustada ranniku ja saarte kalurikülade materiaalset ja vaimset kultuuri. Muuseumi huviorbiiti jääb kõik kalastuse, paadiehituse ja hülgepüügiga seonduv, nii esemed kui teave, samuti randlaste vaimne kultuur läbi aegade. Kavas on välja arendada suur ülevaatlik väljapanek, mis valgustaks võimalikult mitmekülgselt kalandust ja rannakultuuri, läheneks Eesti ajaloole ja identiteedile seni vähe valgustatud küljest. Rannarahva Muuseum asub Viimsi vanas koolimajas. 2005 avati siin esimene osa püsiekspositsioonist Muinasajas piki rannajoont. Teisel korrusel on näitusepind rannarahva ajaloo ja praeguse tegevuse tutvustamiseks – võrgud, paadivinnad, paadid, fotod, stendid ja tublisti mõnusat merelõhna. Samas on avatud Reiu Tüüri kaasaegse kunsti galerii ArkRoyal.

Aegna saare laul

2008.aasta Jaanipäeva eel, 23.06, valmis Aegna Saare laul, mille sõnad on kirjutatud Margo Kütti poolt ja laulu esitajaks ansambel The Targets.

Laulu sõnad on järgmised:

Kas näen ma und või ilmsi see,
et kaugel kaugel kaunis saar.
Sinna kaugele viib meretee,
sinna saarele ma ükskord saan.

Refrään: Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei hei. Aegna saar, aegna saar. (Millal ükskord sinna saan). Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei. Aegna saar, Aegna saar.

Nüüd seilan mööda mereteed,
mul mõlad käes ja piip on suus.
Vana merekaart mul näitab teed,
horisondil kumab kuldne kuu.

Refrään: Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei hei. Aegna saar, aegna saar. (Varsti kohe sinna saan). Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei. Aegna saar, Aegna saar.

Mööda mereäärseid metsateid,
Jõuan tareni, aknal küünlalõõm.
Ukselävele astub imekaunis neid,
Teda nähes tärkab hinges rõõm.

Refrään: Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei hei. Aegna saar, aegna saar. (Olen kohale jõudnud ma). Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei. Aegna saar, Aegna saar.

Istun aknal, minu vastas neid,
kerges tuules lehvib tema tume juus.
Süda ärevusest põksub meil,
hinges tunne, et nüüd elu algab uus.

Refrään: Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei hei. Aegna saar, aegna saar. (Siia saarele nüüd jään ma). Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei. Aegna saar, Aegna saar. Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei hei. Aegna saar, aegna saar. (Siit saarelt eal ei lahku ma). Aegna saar, Aegna saar. Hei hei hei hei. Aegna saar, Aegna saar.